Monday, February 22, 2010

Hummus!


Hummuse valmistamise idee sain sellest, et pühapäeva hommikul valitses külmkapis põud. Midagi tavapärast nagu võikud, omlett, krõbuskid jogurtiga ei saanud süüa. Nii siis surfasin veits netis ning leidsingi hummuse retsepti. Pean ausalt tunnistama, et pole vist hummust varem söönud, (vähemalt ei meenunud) küll aga nimi ise ja sellest räägitud jutud polnud võõrad.
Õnneks olid kõik vajaminevad komponendid kodus olemas, isegi kikerherneste konserv, millest ma mõtlesin, et teen ükskord mingi salati.
Hummuse näol on siis tegemist Vahemeremaade ning Lähis-Ida ühe tuntuma toiduga(lisandiga). Seda saab kasutada põhimõtteliselt igal pool, alates hummuse suppidest lõpetades dipikastme ning pitaleiva määrdena (vist kõige tuntum kasutusala).
Tegemist on ka üli tervisliku toiduga, mis on kalorivaene ning valgurikas. Soovitan soojalt proovida. Väga mõnus saia määre ning dipikaste alates nachodest lõpedades erinevate juurikatega.
Üleüldse on hummus selline huvitav söök, et internetis surfates leiad umbes mitukümmend erinevat retsepti selle kohta, sinna võib vist lisada juurde põhimõtteliselt kõike oma enese maitse järgi, olgu need siis erinevad pähklid, seemned, oad, herned.

Lihtne hummuse retsept:
1 purk (400-500grammi) kikerherneid
2 küüslaugu küünt
1 spl tahinit (seesamiseemne pasta) -soovi korral
poole sidruni mahl
1spl oliiviõli
sutsu vett
veidi cayenne pipart
veidi soola
kaunistuseks värsket peterselli ja seesamiseemneid (röstitud)

Loputa ning nõruta konserv kikerherned. Seejärel kalla need köögikombaini või mikserda saumikeriga pastaks. Enne mikserdamist lisa ka purustatud küüslauk, sidrunimahl, oliiviõli, veidi vett, tahini, sool, cayenne. Kui pasta jääb liiga tihke siis lisa veel veidi vett. Üleüldse saab kõiki hummuses kasutatavaid koostisoli enda kogustes muuta, täiesti vastavalt maitsele.

Serveeri värske peterselli ning röstitud seesamiseemnete ning pitaga!
Head katsetamist!

Saturday, February 20, 2010

Kapsa-hakkliha hautis!


Kuulõpp ning vajadus millegi soodsa kuid maitsva järele? Aga muidugi, kapsa-hakkliha hautis!
Lihtne ja kodune aurav kapsa-hakkliha hautis kuumade keedukartulite, kodujuustu, hapukoore ning väikese lusikatäie pohlamoosiga...mmmmmnämm.

Kapsa-hakkliha hautis (portsjonite arvu täpselt ei oska ütelda aga kogus tuli ikka päris korralik potitäis, süüa jätkub ikka päris mitmeks päevaks):

600-700 grammi kodust hakkliha (veise ja sealiha segu)
umbes 2 kg kapsapea
2 suurt sibulat
soola
pipart
veidi muskaatpähklit
2-3 spl hapukoort (soovi korral)
vett

Lõika kapsapea pooleks, eemalda mõlemalt poolelt tugev juurikaosa, ning ülejäänud kapsas haki umbes 2-4 cm suurusteks tükkideks. Täida suur supipott 1/3 veega ning lisa juurde kõik hakitud kapsatükid ning aja need koos keema. Lisa neile juurde vähemalt 1,5 tl soola. Kapsas peaks keema vähemalt 40 min, lõpptulemuseks peab kapsas olema täiesti pehme, lisa ka keemise ajal vastavalt vajadusele vett, sest see kipub üsna ruttu ära aurustuma.
Haki sibul ning prae koos hakklihaga. Maitsesta hakklihasegu soola, pipra ning veidikese riivitud/purustaud muskaatpähkliga.
Kui kapsas on täiesti pehmeks keenud siis lisa sellele valmis praetud hakklihasegu, soovi korral ka hapukoor ning maitse järgi ka soola ning pipart. Sega ja hauta neid madalal tulel veel umbes 5 min ning ongi valmis.
Serveeri keedukartulite, hapukoore, pohlamoosi ning kodujuustuga!

Pettumus- Viru Rand-sprotid ja sardiinid tomatikastmes.


Meil on köögis riiulite peal alati olnud väike "kogu" erinevaid konserve ja purke. Selline väike varu mustadeks päevadeks või lihtsalt selleks, et kui vahel tuleb väike sprottide või maisi isu, siis on kohe käepärast võtta. Konservid ju säilivad kaua, ning riknemise probleemi väga nagu ette ei tule. Mis meil siis seal riiulite peal klassikaliselt alati olemas on? Muidugi erinevad tuunikala konservid, sprotid, sardiinid, kilud, mais, herned, pestopasta, mingid tomatipasta/ püree pakid ja muud nipet-näpet. Paar korda kuus täiendame oma varamut, tavaliselt ostame ikka 3,4,5 eksemplari igast konservist.
Kuna me mõlemad oleme suured kala fännid, siis tuunikala, sardiinid ja sprotid on alati esindatud ning poodi minnes tavaliselt proovime erinevate firmade toodangut. Mõni aeg tagasi ostsime Viru Rand sardiine tomatikastmes, polnud ammu Viru Randa ostnud ning minu arust on nende sardiinid alati maitsvad olnud, just nende tomatikastme poolest pluss nende sardiinid pole mingid heeriga suurused jurakad vaid mõnusalt pisikesed kalakesed nii, et süües ei praksu jämedad luud ebameeldivalt hammaste all.
Kodus konservi avades, leidsime aga suureks kohkumuseks, et sealsed kalad olid täiesti kuivad: tomatikaste ei olnud absuluudselt kaladega "segunenud". Tavaliselt on sardiinid tomatikastmest mõnusalt läbi imbubud aga need sardiinid olid kokku kuivanud mingiks imelikuks klombiks, mille ümber oli veidi tomatipastat pandud. Säilivus aeg oli ka täiesti normis, seega selle süüks seda ajada ei saanud. Tegime lahti ka teise paki, ikka sama lugu: mingi kuivanud kalade klimp ja siis veidi tomatipastat klimbi alla ja peal. Täiekik pettumus. Mõtlesime, et siis noh võibolla halb partii, kuna kõik ostetud konservid olid pärit ühest karbist. Tegijal ikka juhtub... kuigi selliseid apsakad jäävad ostjal ikka alati meelde... Õnneks meil on kass, kelle kaussi need kalad ka kohe rändasid.
Kuid pettumus sellega veel ei lõppenud. Tänu eilsele ostule otsustasin ka sellest blogisse kirjutada. Seekord ostime ainult ühe konservi, teisest poest ja sardiinide asemel sprotid tomatikastmes. Kodus neid avades vaatas meile vastu sama lugu. Sprotid täiesti klimpis koos, kuivanud, veidi tomatikastet klimbi alla ja peal. No ma ei tea...täiesti söödamatu, maitse oli ka vastik. Terve konserv rändas jälle kassi taldrikusse, kes neid ka vaid moka otsast limpsis...
Viru Rand, mis teil seal nende vanade heade klassikaliste konservidega juhtunud on? Maha visatud raha ning suur pettumus...

Tuesday, February 16, 2010

Aburi sushi valmistamine!


Eelnevalt on blogis sushide ja makide kohta postitusi olnud, kuid seekord mõtlesime, et teeme väikese video Aburi sushi valmistamisest. Siiamaani pole ma kohanud Aburi sushit mitte üheski Eesti söögikohas. Tegemist on väga huvitava sushiga. Nimelt, pannakse lõhesushile väike sorts majoneesi peale ning seejärel küpsetatakse õrnalt gaasipõletiga üle. Riisipätsi peal olev lõhetükk läheb pealtpoolt tänu suurele kuumusele mõnusalt krõmpsuks kuid altpoolt jääb liha siiski tooreks. Aburi sushi tuleb serveerida ning süüa koheselt pärast valmistamist. Sushi peal olev lõhetükk peab katma kogu riisi, see aitab välitda riisi üleliigset kõrbemist. Aburi sushit valmistatakse ka teistest kaladest, näitks värskest tuunikalast.
Selle tegemise idee peale tuli Robi, kes seda korduvalt on Jaapanis söönud.

Videos on ka väike lõik makide valmistamisest, andes juurde ideid kuidas teha teistpidi makit ning kuidas kasutada näiteks salatilehti makide valmistamisel.

Suured tänud ka Andresele, kes "laenas " oma kööki meie video tegemiseks, Anttit kes möllas kaamera taga, Avet, Priitu ja Nellit kes aitasid meil pärast kõik sushid ja makid ära süüa!

Sunday, February 14, 2010

Spinati-sinihallitusjuustu pasta!


Seekord tegime, ka esimese väikese video. Pasta näol on tegemist rammusa, kuid väga hõrgu pastaga. Proovige kindlasti järele.

Spinati- sinihallitusjuustu pasta (3-4 portsjonit).

200-250 penne pastat (sobivad ka muud sordid: kruvid, liblikad)
150 grammi sinihallitusjuustu (mitte kõige odavamat, veidi kvaliteetsemat)
100 grammi spinati lehti
300-400 ml. toidukoort
300 grammi kanafileed
150 grammi sampinjone
1 keskmine sibul
soola
pipart

Videost leiate kuidas neist komponentidest valmibki spinati-sinihallitusjuustu pasta.
Head kokkamist!

Sunday, February 7, 2010

Kukeseente ja kanakaste!


See söök kaob küll potist mingi imeväega. Tavaline, lihtne aga äärmiselt maitsev. Tänu poodides müüdavatele soolaseentele on võimalik seda teha aastaringselt, mitte ei pea ainult pikkisilmi sügist ootama. Olen seda valmistanud nii soolatud metsaseentest kui ka kukeseentest, mõlemad variandid on ühtviisi imehead.
Poodides, tavaliselt juur- ja puuviljade letis müüdavad soolaseened on ideaalsed sellise kastme valmistamiseks.


Kukeseente ja kanakaste (4 portsjonit):
300 grammi soolatud kukeseeni (või muid soolatud metsaseeni)
500 grammi kanafileed
100 grammi shampiljone
3 keskmist sibulat
400 ml toidukoort (ise kasutan Valio 5% toidukoore segu, aga sobivad ka kõik teised)
1 klaas piima
1,5 klaasi vett
1,5 spl jahu
soola , pipart
oliiviõli

Leota külmas vees soolaseeni umbes 30 min, vaheta vähemalt 5-6 korda vett selleks et suurem sool seentest eralduks.
Lõika kanafilee umbes 2 cm suurusteks tükkideks. Haki sibul, shampiljonid ning leotatud soolaseened väikesteks tükkideks.
Aja pann õliga kuumaks ning prae kanafilee ära. Maitsesta see soola ja pipraga. Kanafilee prae kuldselt pruuniks ning krõbedaks. Seejärel kalla praetud kanatükid potti, kuhu lisa ka vesi ning aja nad madalal tulel keema, keeda umbes 20 min. Samalajal prae sibul, soolaseened ning shampiljonid maitsestades neid nõrgalt soola ning pipraga.
Kui kana on potis keenud 20 min. lisa praetud seened ja sibul. Sega need omavahel segamini ning lisa segades jahu.
Seejärel lisa toidukoor ning piim. Sega ühtlaselt madalal tulel, kuni kaste läheb keema ning paksenem, soovi korral maitsesta veel soola ning pipraga. Kui kaste jääb soovitust liiga vedel siis lisa veidi jahu-piima segu, kui kaste jääb liiga paks siis lisa piima. Keeda tasasel tulel mõni minut ning ongi valmis.
Serveeri keedetud kartulitega, avokaado-kodujuustu salatiga (v.t salatite alt) ning lusikatäie pohlamoosiga.

Kodujuustu- avokaado salat!

Tegemist on järjekordselt äärmiselt lihtsa aga väga mõnusa salatiga, mis sobib ideaalselt erinevate toitude lisandiks alates pastadest ning lõpetades ahjupraadidega. Selle retsepti õpetas mulle Robi ja kui ma nüüd ei eksi siis sai ta selle oma õelt Sigrelt.
No igaljuhul väga tervislik ja äärmiselt maitsev, isegi inimesed kes suured avokaado sõbrad ei ole kiidavad salatit väga, sest just kodujuustu ja avokaado maitse sobivad ideaalselt kokku.
P.S Salat tuleks valmistada vahetult enne serveermisit ning süüa koheselt ka toidu kõrvale. Tänu avokaado omadustele see külmkapis pikalt ei säili.

Kodujuustu-avokaado salat (2 portjonit):

200 grammi kodujuustu (4 protsendine või siis rasvatu, olenevalt soovist)
pool pehmet avokaadot
hästi väheke soola

Mikserda (sau mikseriga) või purusta (kahvliga) avokaado püreeks. Lisa kodujuust ning sool ja sega segamini. Salat ongi valmis!
Ettevaatlik tuleks olla soolaga, tarvis läheb ikkagi väga väike noaotsa täis soola.

Wednesday, February 3, 2010

Kokaraamatud.


Lehekülg raamatust "Suur Vokiroogade Raamat" Niccola Graimes.

Sünnipäevast alles jäänud kinkekaaride eest soetasin taas ühel poeskäigul kaks uut raamatut.
Tegelikult "450 Retsepti Kogu Maailmast" olin juba ammu nillinud aga polnud siiani soetanud.
Teise raamatu "Suur Vokiroogade Raamat" valis välja Robi. Olin selle kaant ka varem peoriiulielt märganud aga kuna meil kodus pole gaasipliiti ja elektri omal ei saavuta mitte päris õiget wok-efekt, siis mõtlesin, et noh kräpp mis ma ikka neid pilte seal vesistades vaatan. Seekord panin päris mööda, sest raamatus on väga palju erinevaid retsepte alates salatitest, suppidest ja lõpetades muude vokiroogadega, mida väikeste järeleandmistega on võimalik ka
elektripliidil katsetada. Seal on palju erinevaid maitsete kombinatsioone, mida paljud muud kokaraamatud ei ole suutnud edasi anda. Täielikult soovitan: 99 krooni eest palju uusi
katsetusi pluss raamat on mõnusa formaadiga- liimitud köitmise asemel liidab lehekülgi metallist rullid, mis lubavad soovitud lehekülgedel laual hõlpsalt lahti hoida.

Lehekülg raamatust "450 Retsepti Kogu Maailmast" Sarah Ainley.

Yakiniku no Tare Amakuchi to Yakiniku no Tare Karakuchi. (Eks siis praetud liha kastmetega).


Selle pika Jaapanikeelse nime taga peidab ennast äärmiselt maitsev ja lihtne retsept. Tegemist on siis praetud veiselihaga, mida kastetakse söömise ajal spetsiaalsesse dipi kastmesse (Jaapani keeles Tare).
Ainuke keeruline asi selle juures on see, et need kastmeid pole Eestis saadaval aga kellel huvi ning plaan lähiajal Soome minna siis soovitan Tokyokanist endale need kastmed soetada (täpset hinda ei mäleta aga üks kaste oli vist 60 või 80 krooni).
Ma mäletan kui me esimest korda Tokyokanist ühe kastme prooviks ostsime siis Robi kodus õpetas, et see nii lihtne ongi, et praed liha täiesti ilma maitseaineteta ning kastad kastmesse, kõrvale sööd riisi ja ongi ideaalne toit valmis. No tõesti, esimene kord ma ei uskunud, et ÜHES valmist tehtud kastmel on nii ideaalne maitse ja liha ei tulegi eelnevalt maitsetada.
Umbusklik nagu ma toidutegemises olen, ma muidugi praadisin kaks erinevat väikest portjonit liha: üks täiesti maitsestamata ja teisele lisasin vist veidi küüslauku ja soola aga tuleb tunnistada, et need kastmed koos maitsestamata lihaga võtavad sõnatuks oma õige konsistensi tõttu ja tuli tõdeda, et minu eelarvamused olid täiesti põhjendamatud.
Nii, et tegemist on väga väga lihtsa retseptiga.
Yakiniku (praetud liha ) juurde käib alati riis ning ideaalse ka mõni toorsalat, kuna me oleme ka suured sibula fännid siis teeme alati juurde ka praetud sibulasalati. Mõned väikesed nipid on ka seoses liha praadimisega kuid selles hiljem.
Kokkuvõttes on see väga lihtne, kiire ja maitsev retsept kõikidele Jaapani köögi austajatele. Soovitan soojalt.

Vaja läheb:
Riisi
300 grammine tükk veiseliha (tavaliselt kasutan poodides müüdavat veiseliha ahjupraadi)
Yakiniko no Tare kastet (Karakuchi- kangem; Amakutchi- pehmem, magusam)

Keeda riis. Liha lõika pikkadeks umbes 0.5 cm laiusteks ribadeks. Liha puhastamiseks aja pliidil vesi keema, kui vesi keeb siis kalla liha tükid sinna sisse, sega umbes 20 sekundit ja nõruta koheselt sõela peal välja.(lihal peab säilima seest punakas varjund, muidu kui kauem hoida keevas vees on tegemist juba üle keedetud lihaga, nii et see protsess peaks olema kiire) Keevasse vette kastmine eemaldab lihast mustuse. Kui vaatad vett, mis lihast alles jääb siis enam kunagi ei taha liha otse pannile panna. Nüüd aseta liha tagasi pannile ning prae väheses õlis suurel kuumusel kohati krõbedalt pruunikaks.


Kui liha on praetud, siis kalla dipinõusse väheke Tori kastet, mille kõrvale ka väike tops riisi ja salatitega. Taolise toidu serveerimise idee ongi selle, et kõik komponendid on eraldi ning siis pulkadega tuleb erinevatest kaussidest riisi peale meelepärast toitu võtta. Minule see väga meeldib, et kõik söök pole ühele taldrikule kuhjatud ning visuaalset pakkub selline sööming ka rohkem nauditavust.


Toorsalat:
2-3 lehte jääsalatit
1 väike punane sibul
1 keskmine tomat
jupp värsket kurki
väike sorts Kikkomani soja kastet (võib ka muidugi ilma)

Haki kõik komponendid ja sega siis kausis segamini. Soovi korral maitsest Kikkomani soja kastmega.

Praetud sibulasalat:
3 suurt sibulat- pikkadeks peenikesteks viiudeks lõigatud
pool punast paprikat- pikkadeks viiludeks lõigatud
100 grammi seeni (shampiljonid)- 1 shampiljon 3-4 viiluks lõigatud
1 porgand- peenikesteks ketasteks viiultatud
jupp porrut- 4-5 cm pikkusteks peenikesteks ribadeks lõigatud
rohelist sibulat- hakitud
seesami õli
soola
oliiviõli

Prae sibul oliiviõlis kuldpruuniks. Õli võib siinkohal lisada mõnuga: mitte, et sibul ujuks õlis pigem, et ikka põhja ei kõrbeks. Praadimise kuumus peaks olema maksimaalne, et tekiks wok- efekt. Kui sibul on peaaegu valmis lisa kõik teised komponendid nüüd tuleks veel paar sortsu oliiviõli lisada, et kuumal pannil tekiks taas wok- efetk. Lisa ka seesamiõli ja sool.
Vasakpoolne kaste on Yakiniku no Tare Amakuchi (pehmem ja magusam kaste).
Parempoolne on Yakiniku no Tare Karakuchi (kangem kaste).

Monday, February 1, 2010

Praetud kana maapähklite ja tsillipipraga.



Selle retsepti leidsin raamatust "Hiina köök". Nagu alati, kohandasin ka seda veidi oma maitsele ümber. Mis mulle antud retsepti juures enim elamust pakkus oli kanale tehtud marinaad, mis andis sellele väga hõrgu ingveri maitse. Algselt tundus retsept just huvitav maapähklite poolest, sest Hiina köögis on need ühed mu lemmikud olnud. Võibolla pole ma veel õigest pähkli töötlemisest aru saanud aga need ei tulnud välja teps mitte sellised nagu ma lootsin. Seega kui kellegil on aimu kuidas Aasia köögis pähkleid marineeritakse...või siis praetakse, et neist suudetakse välja viia tüüpilise kuiva pähklimaitse, kuid samas säilitada nende krõmps tekstuur, siis ootan huviga. Antud retseptis soovitati raamatus algselt panna pool klaasi pähkelid, kuid kuna need ei tulnud üldse sellised nagu ma ootasin, siis piirduksin 1-2 supilusikaga.

Vaja läheb (3-4 portjonit)

500 grammi kanafileed
3 tl peenelt riivitud värsket ingveri
1 spl mirin (sakele sarnanev suhkrune vedelik, saadaval suuremates kauplustes Blue Dragoni firma oma ning Piprapeos on ka saadaval veidi kallim, kuid kvaliteetsem mirini variant)
2 spl Kikkomani sojakastet
1 viilutatud värske või kuivatatud punane tsillipipar
1-2 spl röstimata maapähkleid, koored eemaldatud
3-4 spl taimeõli
2 keskmist sibulat
1 väike punane paprika
1 väike roheline paprika
1 klaas bambuse võrseid (saadaval suurematest kauplustest, Blue Dragoni firma näiteks)
1 klaas kanabuljongit (kvaliteetsest buljongi kuubikust)
1 tl tsillikastet (soovi korral)
2 tl maisijahu

Lõika kana kahesentimeetristeks kuubikuteks ning pane ingveri, mirini ja sojakastmega nõusse, sega korralikult ja lase seista vähemalt 30 min.
Viiluta sibul ülevalt alla pikkadeks lõikudeks, paprikad lõika rombideks, bambuse võrsed pane külma vette ligunema.
Prae tsillipipar ja maapählikd kuumas õlis umbes minut. Praetud pähklid aseta majapidamispaberile nõrguma. Ülejäänud õlis prae sibulat, paprikat ja bambusevõrseid, kuni sibul on pool pehme (~6 min). Seejärel tõsta need pannilt ja prae pannil kana, kuni see on pealt pruun ja seest läbi küpsenud.
Lisa kokkusegatud kanabuljong, tsillikaste ja maisijahu. Lase kõrgel kuumusel keema, sega kuni kaste on paksenenud. Sega paprikasegu tsilli ja maapählitega. Kuumuta kergelt läbi.

Serveeri riisiga.

Ingveri-sidruni vesi.


Värskendav, tervislik ja maitsev jook. Miks mitte pakkuda seda suhkrustatud morsside asemel pidulauas või niisama rüübata toidukordade kõrvale. Sobib suvel värskendavalt ja talvel oma kasulike komponentide poolest tervendavalt.

1,5 liitri tegemiseks:

1,5-2 keskmist sidrunit
1,5 cm kuubik värsket ingverit

Pigista sidrunist mahl. Riivi ingver ja pigista riivitud ingveri massist vedelik vee hulka, lisa värske sidruni mahl ja loksuta segamini.
Ongi valmis!