Kokaraamatud.

Lehekülg raamatust "Suur Vokiroogade Raamat" Niccola Graimes.

Sünnipäevast alles jäänud kinkekaaride eest soetasin taas ühel poeskäigul kaks uut raamatut.

Tegelikult "450 Retsepti Kogu Maailmast" olin juba ammu nillinud aga polnud siiani soetanud.

Teise raamatu "Suur Vokiroogade Raamat" valis välja Robi. Olin selle kaant ka varem peoriiulielt märganud aga kuna meil kodus pole gaasipliiti ja elektri omal ei saavuta mitte päris õiget wok-efekt, siis mõtlesin, et noh kräpp mis ma ikka neid pilte seal vesistades vaatan. Seekord panin päris mööda, sest raamatus on väga palju erinevaid retsepte alates salatitest, suppidest ja lõpetades muude vokiroogadega, mida väikeste järeleandmistega on võimalik ka

elektripliidil katsetada. Seal on palju erinevaid maitsete kombinatsioone, mida paljud muud kokaraamatud ei ole suutnud edasi anda. Täielikult soovitan: 99 krooni eest palju uusi

katsetusi pluss raamat on mõnusa formaadiga- liimitud köitmise asemel liidab lehekülgi metallist rullid, mis lubavad soovitud lehekülgedel laual hõlpsalt lahti hoida.

Lehekülg raamatust "450 Retsepti Kogu Maailmast" Sarah Ainley.

Yakiniku no Tare Amakuchi to Yakiniku no Tare Karakuchi. (Eks siis praetud liha kastmetega).

Selle pika Jaapanikeelse nime taga peidab ennast äärmiselt maitsev ja lihtne retsept. Tegemist on siis praetud veiselihaga, mida kastetakse söömise ajal spetsiaalsesse dipi kastmesse (Jaapani keeles Tare).

Ainuke keeruline asi selle juures on see, et need kastmeid pole Eestis saadaval aga kellel huvi ning plaan lähiajal Soome minna siis soovitan Tokyokanist endale need kastmed soetada (täpset hinda ei mäleta aga üks kaste oli vist 60 või 80 krooni).

Ma mäletan kui me esimest korda Tokyokanist ühe kastme prooviks ostsime siis Robi kodus õpetas, et see nii lihtne ongi, et praed liha täiesti ilma maitseaineteta ning kastad kastmesse, kõrvale sööd riisi ja ongi ideaalne toit valmis. No tõesti, esimene kord ma ei uskunud, et ÜHES valmist tehtud kastmel on nii ideaalne maitse ja liha ei tulegi eelnevalt maitsetada.

Umbusklik nagu ma toidutegemises olen, ma muidugi praadisin kaks erinevat väikest portjonit liha: üks täiesti maitsestamata ja teisele lisasin vist veidi küüslauku ja soola aga tuleb tunnistada, et need kastmed koos maitsestamata lihaga võtavad sõnatuks oma õige konsistensi tõttu ja tuli tõdeda, et minu eelarvamused olid täiesti põhjendamatud.

Nii, et tegemist on väga väga lihtsa retseptiga.

Yakiniku (praetud liha ) juurde käib alati riis ning ideaalse ka mõni toorsalat, kuna me oleme ka suured sibula fännid siis teeme alati juurde ka praetud sibulasalati. Mõned väikesed nipid on ka seoses liha praadimisega kuid selles hiljem.

Kokkuvõttes on see väga lihtne, kiire ja maitsev retsept kõikidele Jaapani köögi austajatele. Soovitan soojalt.

Vaja läheb:

Riisi

300 grammine tükk veiseliha (tavaliselt kasutan poodides müüdavat veiseliha ahjupraadi)

Yakiniko no Tare kastet (Karakuchi- kangem; Amakutchi- pehmem, magusam)

Keeda riis. Liha lõika pikkadeks umbes 0.5 cm laiusteks ribadeks. Liha puhastamiseks aja pliidil vesi keema, kui vesi keeb siis kalla liha tükid sinna sisse, sega umbes 20 sekundit ja nõruta koheselt sõela peal välja.(lihal peab säilima seest punakas varjund, muidu kui kauem hoida keevas vees on tegemist juba üle keedetud lihaga, nii et see protsess peaks olema kiire) Keevasse vette kastmine eemaldab lihast mustuse. Kui vaatad vett, mis lihast alles jääb siis enam kunagi ei taha liha otse pannile panna. Nüüd aseta liha tagasi pannile ning prae väheses õlis suurel kuumusel kohati krõbedalt pruunikaks.

Kui liha on praetud, siis kalla dipinõusse väheke Tori kastet, mille kõrvale ka väike tops riisi ja salatitega. Taolise toidu serveerimise idee ongi selle, et kõik komponendid on eraldi ning siis pulkadega tuleb erinevatest kaussidest riisi peale meelepärast toitu võtta. Minule see väga meeldib, et kõik söök pole ühele taldrikule kuhjatud ning visuaalset pakkub selline sööming ka rohkem nauditavust.

Toorsalat:

2-3 lehte jääsalatit

1 väike punane sibul

1 keskmine tomat

jupp värsket kurki

väike sorts Kikkomani soja kastet (võib ka muidugi ilma)

Haki kõik komponendid ja sega siis kausis segamini. Soovi korral maitsest Kikkomani soja kastmega.

Praetud sibulasalat:

3 suurt sibulat- pikkadeks peenikesteks viiudeks lõigatud

pool punast paprikat- pikkadeks viiludeks lõigatud

100 grammi seeni (shampiljonid)- 1 shampiljon 3-4 viiluks lõigatud

1 porgand- peenikesteks ketasteks viiultatud

jupp porrut- 4-5 cm pikkusteks peenikesteks ribadeks lõigatud

rohelist sibulat- hakitud

seesami õli

soola

oliiviõli

Prae sibul oliiviõlis kuldpruuniks. Õli võib siinkohal lisada mõnuga: mitte, et sibul ujuks õlis pigem, et ikka põhja ei kõrbeks. Praadimise kuumus peaks olema maksimaalne, et tekiks wok- efekt. Kui sibul on peaaegu valmis lisa kõik teised komponendid nüüd tuleks veel paar sortsu oliiviõli lisada, et kuumal pannil tekiks taas wok- efetk. Lisa ka seesamiõli ja sool.

Vasakpoolne kaste on Yakiniku no Tare Amakuchi (pehmem ja magusam kaste).

Parempoolne on Yakiniku no Tare Karakuchi (kangem kaste).

Praetud kana maapähklite ja tsillipipraga.

Selle retsepti leidsin raamatust "Hiina köök". Nagu alati, kohandasin ka seda veidi oma maitsele ümber. Mis mulle antud retsepti juures enim elamust pakkus oli kanale tehtud marinaad, mis andis sellele väga hõrgu ingveri maitse. Algselt tundus retsept just huvitav maapähklite poolest, sest Hiina köögis on need ühed mu lemmikud olnud. Võibolla pole ma veel õigest pähkli töötlemisest aru saanud aga need ei tulnud välja teps mitte sellised nagu ma lootsin. Seega kui kellegil on aimu kuidas Aasia köögis pähkleid marineeritakse...või siis praetakse, et neist suudetakse välja viia tüüpilise kuiva pähklimaitse, kuid samas säilitada nende krõmps tekstuur, siis ootan huviga. Antud retseptis soovitati raamatus algselt panna pool klaasi pähkelid, kuid kuna need ei tulnud üldse sellised nagu ma ootasin, siis piirduksin 1-2 supilusikaga.

Vaja läheb (3-4 portjonit)

500 grammi kanafileed

3 tl peenelt riivitud värsket ingveri

1 spl mirin (sakele sarnanev suhkrune vedelik, saadaval suuremates kauplustes Blue Dragoni firma oma ning Piprapeos on ka saadaval veidi kallim, kuid kvaliteetsem mirini variant)

2 spl Kikkomani sojakastet

1 viilutatud värske või kuivatatud punane tsillipipar

1-2 spl röstimata maapähkleid, koored eemaldatud

3-4 spl taimeõli

2 keskmist sibulat

1 väike punane paprika

1 väike roheline paprika

1 klaas bambuse võrseid (saadaval suurematest kauplustest, Blue Dragoni firma näiteks)

1 klaas kanabuljongit (kvaliteetsest buljongi kuubikust)

1 tl tsillikastet (soovi korral)

2 tl maisijahu

Lõika kana kahesentimeetristeks kuubikuteks ning pane ingveri, mirini ja sojakastmega nõusse, sega korralikult ja lase seista vähemalt 30 min.

Viiluta sibul ülevalt alla pikkadeks lõikudeks, paprikad lõika rombideks, bambuse võrsed pane külma vette ligunema.

Prae tsillipipar ja maapählikd kuumas õlis umbes minut. Praetud pähklid aseta majapidamispaberile nõrguma. Ülejäänud õlis prae sibulat, paprikat ja bambusevõrseid, kuni sibul on pool pehme (~6 min). Seejärel tõsta need pannilt ja prae pannil kana, kuni see on pealt pruun ja seest läbi küpsenud.

Lisa kokkusegatud kanabuljong, tsillikaste ja maisijahu. Lase kõrgel kuumusel keema, sega kuni kaste on paksenenud. Sega paprikasegu tsilli ja maapählitega. Kuumuta kergelt läbi.

Serveeri riisiga.

Ingveri-sidruni vesi.

Värskendav, tervislik ja maitsev jook. Miks mitte pakkuda seda suhkrustatud morsside asemel pidulauas või niisama rüübata toidukordade kõrvale. Sobib suvel värskendavalt ja talvel oma kasulike komponentide poolest tervendavalt.

1,5 liitri tegemiseks:

1,5-2 keskmist sidrunit

1,5 cm kuubik värsket ingverit

Pigista sidrunist mahl. Riivi ingver ja pigista riivitud ingveri massist vedelik vee hulka, lisa värske sidruni mahl ja loksuta segamini.

Ongi valmis!

Tuunikala-kodujuustu-täidisega cannellonid!

Seekord on tegu mõnusate mahedamaitseliste tuunikalarullidega. Leidsin retsepti "Pastaraamatust", veidi muutsin ka restsepti, algupärases retseptis oli see tehtud mingi maitsetu jahukastmega. Minule jahukaste pasta sees ei sümpatiseeru, sest seda on võimalik väga lihtsalt rohkem maitsvamalt ümber töödelda.

Vaja läheb (2le inimesele):

4 lasanjeplaati

1 karp tuunikalatükke õlis

1 porru või 1 tavaline sibul

2-3 küüslaugu küünt

1 spl hapukoort

2 spl tomatipastat (soovi korral)

1 spl merevaiku või toorjuustu

2 spl kodujuustu

100 ml piima

musta pipart

veidi soola

peterselli

tüümiani

maitse järgi riivitud juustu (~100g)

Pealepuistamiseks:

1-2 viilutatud tomatit

riivitud juustu

Nirista tuunikala konservist umbes 1 spl õli pannile. Prae õlis pehmeks peeneks hakitud sibul ja purustatus küüslauk. Lisa hapukoor, tomatipasta ja sega kõik omavahel kokku. Lisa tuunikala (ülejäänud õli kurna konservist ära, kui on soov veidi rasvasem toit saavutada, siis kasuta praadimiseks terve konservi õli.)

Sega pannil kõik omavahel ära, lisa piim, merevaik(toorjuust), kodujuust, pipar, sool, petersell, tüümian, riivitud juust. Sega hoolikalt ühtlaseks massiks. Lõppkokkuvõttes, peaks pannile jääma ühtlane niiske tuunikala täidis, mitte liialt vesine (kui jääb vesine- siis soojenda pannil, kuni muutub tihkemaks) ning mitte liialt paks( kui jääb liiga tihke, siis lisa veidi piima).

Keeda lasanjeplaadid soolaga maitsestatus vees pehmeks. Tõsta veidi jahtunud lasanjeplaadid küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile.

Lasjaneplaadi keskele aseta tuunikala täidis ja keera need rulli. Peale aseta tomativiilud ja puista üle riivitud juustuga.

Küpseta rulle ahjus 225 kraadi juures 10-15 min

Serveeri kodujuustuga.

Minu väike raamaturiiul!

Kuna just oli sünnipäev, siis sain kingiks erinevaid kokaraamatuid, kui nüüd aus olla, siis need ongi mu elu esimesed kokaraamatud, nii et tegin neile isegi köögis oma riiuli. Kui neid ilusasti kasta siis nad kindlasti kasvavad...

Emi Kazuko and Yasuko Fukuoka "Japanese food and cooking":

Aitähh Sandrale nii mõnusa raamatu eest! Super hea abimees aru saamaks Jaapani toiduainetest ja põhi retseptidest. Väga palju häid ideid kokkamiseks ja toiduainete ettevalmistamiseks alates põhilistest vürtsidest lõpetades ingveri kodusest marineerimisest. Soovitan 100% kui huvi Jaapani toiduainete ja kultuuri vastu.

Camellia Panjabi "50 imelist India karrit":

Aitähh Ops, Pille, Andres, Antti ja Ave.. Kui ma neid pilte vaatan siis sulan. Väga hea karritoitude maailma avaja. Ootan juba retseptide katsetamist. Fäänsid retseptid!

Ülejäänud raamatud sobitasin endale kingituseks oma maitse järgi.

Esimesena peaks mainima väikese minisarja "Koolibrilt":

Anne Wilson "Klssikalised supid", "Hiina köök", "Tai köök"

Väga sisukate ja huvitavate retseptidega raamatud väga hea hinnaga. Enamus retseptidel on ka valmistamisest pildid. Ma ei oskagi rohem kiita, et 90 krooni taskusse, raamatupoodi ning siis maitsvaid toite koju proovima!

Sarjast "100 rooga":

Harri Ilves "Ahjuroad"

Angeelika Kang, Lia Virkus "Pastaraamat"

Kuigi ma ise pole eriline ahjupraadide tegija otsustasin selle raamatu

siiski osta. Ahjupraed on mõnusad sugulaste sünnadel ja pühadel, aga muidu selline meeletu loomaliha tarbimine pole väga minu teema. Samas, raamatus on ka retsepte kalast ja kanast siis kindlasti kunagi valmistan midagi selle järgi. Kuigi koju jõudes leidsin seal retseptid "küpsetatud tuvi" ja "röstitud tuvi" siis mul hakkas veits süda läikima aga olgu.. kleebin ned lehed rosinaga omavahel kinni...

"Pastaraamatust" leidub palju huvitavaid ja klassikalisi pastaretsepte. Pastade puhul on mul alati huvi pakkunud just need retseptid, mis ei hiilga oma rasvasuse ja süsivesikute hulgaga, kuid sellest hoolimata on maitsvad. Selles raamatust leidsin ka mõned taolised toidud, kuigi enamus pastasid raamatus on siiski hakkliha, koore ning erinevate juustudega üle kallatud. Muidugi inspiratsiooni saab, tuleb lihtsalt oma maitsele ümber kohandada.

Maria Zastsirinski, Roman Zastserinski, Igor Andrejev "Vene köök"

sarjast "Rahvus köögid":

Mõnus raamat, ilusad pildid ja klassikalised vene retseptid alates pelmeenidest lõpetadest seljanka ja pashaga. Kuna vene köök on meile ikkagi väga maitsev, lähedane ning kõik vajalikud toiduained saadaval siis on mõnus neid vahel ka kodus teha. Ikka ise tehtud pelmeenid ja pirukate vastu ei saa miski poe kaup.

Kokaraamat "Tuscany"

Itaalia, Toskaana maitseelamused. llus läikivate piltidega ja maitsvate ideedega kokaraamat, kaunistamaks minu väikest raamaturiiulit!

Pelmeenid!

Ise tehtud pelmeenidel on ikka ületamatult mõnus tegu ja nägu. Pelmeenide maitse saab kokku kombineerida enda lemmikvürtsidest. Kuigi nende valmistamine on lihtne, peaks nende tegemiseks varuma siiki mõned tunnid, seega üsna aeganõudev. Kui juba plaan on käed jahuseks teha, siis soovitavalt teha ikka suurem kogus korraga, sest pelmeene on ideaale säilitada sügavkülmas!
Retsepti leidsin retseptiraamatust "Vene köök" sarjast Rahvus Köögid. Enda maitse järgi lisasin veel juurde tsipa rohkem maitseaineid. Välja tulid super head!

Klassikaline pelmeenitainas:

1kg jahu
2tl soola
2 suurt muna
500 ml vett


Kalla jahu lauale ja jahu hunniku sisse tee väike auk, kuhu kalla sisse munad sool ja tasapisi ettevaatlikult vesi. Sega ja sõtku rahulikult kuni moodustub ühlane tainamass. Pane tainas toidukilesse ja vähemalt 30 minutiks külmkappi.

Pelmeenide täidis:
1 kg värsket kodust hakkliha (sea ja veisehakkliha segu)
1 sibul
3-4 küüslaugu küünt
2 tl soola
maitse järgi musta pipart
1/4 potti tüümiani
värsket peterselli
veerand riivitud muskaatpähklit
1 spl oliiviõli

Haki sibul, küüslauk ja kõik ürdid väikesteks tükkideks ning sega hakklihaga. Lisa sool, pipar, oliiviõli ja muskaatpähkel.

Lõika külmast võetud tainast 1/4 ning rulli see laual 2mm paksuselt laiali. Ülejäänud tainas pane kilesse ja kappi tagasi, et see ära ei kuivaks. (Kui lahti rullitud tükk on peleenide valmistamiseks ära kasutatud, siis saad külmast uue värske tüki rullimiseks võtta.)


Vajuta klaasiga (viina pits) tainasse ringikujulised augud. Ühe pelmeeni jaoks läheb vaja kahte tainaringi. Aseta alumisele ringile väike ports hakkliha täidist ja aseta siis peale teine tainaring. Suru ääred kahvliga kokku. (kui kokkuvajutatud ääred venivad liiga pikaks, siis vajuta tehtud pelmeenile peale veelkord sama klaas (viina pits), et eemalda liigne tainas.
Jätka pelmeenide tegemist, kuni täidis ja tainas on otsas.

Pelmeenide valmistamisel keeda neid umbes 4-5 min. Serveeri hapukoorega!