Marineeritud männiriisikad!

Polegi ammu miskit postitanud, kuid nüüd seoses sügisega ja igaaastase lubadusega marineeritud seeni teha siis nüüd on see lubadus täide läinud. Kuna minu jaoks oli see täiesti esimene kord marineerida seeni, siis otsisin netist, sugulastelt ja tuttavatelt nõuadeid nii marinaadi kui ka kuptamise osas. Igatahes purki pistes nägid seened küll super head välja ning marinaad maitses ka nagu lapsepõlvest mäletan.

Aga esiteks siis mõned nõuanded männiriisikate ettevamistamisest, kuna tegemist on väga kibedamaitseliste seentega, siis tuleb selle maitse välja saamiseks neid ka korralikult töödelda:

- Enne kupatamist tuleb männiriisikaid ööpäev külmas vees leotada. Vett tuleb aegajalt vahetada.

- Kupatamine on põhimõtteliselt seente keetmine. Kupatatakse mitut erinevat moodi, üks variant on seeni keeta järjest vähemalt pool tundi (kuni vahtu enam ei kogune pinnale)

Mina aga kupatasin oma tädi nõuande järgi. Nimelt ajad seened keema (keedad 2-3min, koorid tekkinud vahu ära), valad vee ära ning loputad seeni külma vee all. Kordad seda tegevust veel kaks korda, viimasel keetmisel lisad veidi söögisoodat (mis võtab ära seente kibeda maitse)

ning keedad seeni nii kaua kuni enam vahtu ei teki ning seened vajuvad poti põhja. (minul võttis selleks aega kuskil 25min). Seejärel loputad jällegi korra külmas vees.

MARINAAD

- Marinaadide retsepte on internetis samuti mitmeid erinevaid, komponendid on kõigil enamvähem samad. Samuti leidsin mitmeid variante kuhu oli lisatud ka kaneeli ja tilli kuid enda marinaadi kombineerisin tädi õpetuste ning internetist leitud soovituste järgi. Maitse tuli väga mõnusa ning koduse mekiga.

Veidi siis ka marinaadi ning seente koguste suhtest. Nimelt värskeid seeni oli mul umbes 3,5 kg. Sellise koguse seente jaoks tegin kaks liitrit marinaadi. Eks siis umbes 1,7kg värskete seente jaoks oleks vaja vähemalt 1 liiter marinaadi.

1 Liiter marinaadi:

1 liiter vett

2 spl soola

5 spl suhkrut

2 kuivatatud nelki

1 suur loorberi leht

5 pipratera

1 keskmine porgand

1 sibul

2 küünt kanget(eesti) küüslauku

2 spl äädikat

Porgand, küüslauk ja sibul lõigata ketasteks. Keevasse vette lisada maitseained, küüslauk ning porgand, keeta 5 min, seejärel lisada sibul ning seened ning keema lasta umbes 3,4 min keeta. Kõige viimasena lisada äädikas. Seejärel panna ettevalmistaud purkidesse ning sulgeda kohe õhukindlalt.

Pühapäeva õhtupoolik mummukal.

Seekord siis möödus pühapäeva õhtupoolik kukeseene kastme, värske kartuli, mulliveini, jalgpalli MMi, EOS 7D ja muidugi Robi ja Neko seltsis.

Gyudon

Üks lemmikuid, eesti restodes siiani kättesaamatu, lihtne ning super maitseelamust pakkuv traditsiooniline Jaapani liha-riisikauss Gyudon.

Selle retsepti leidsime kus juures täiesti suvaliselt youtubes Jaapani retsepte otsides ülesse. Seal on selline kanal nagu "Cooking with a Dog" soovitan soojalt- mõnusad retseptide videod: täpsed ning lõbusad.

Kes soovib proovida autentset ning väga väga maitsvat Jaapani toitu siis see retsept on just teile.

Portsjon umbes neljale:

500- 600 grammi veiseliha

1kg sibulaid

2-3cm kuubik värsket ingverit

13-15 tl soja kastet (Kikkoman)

10 tl saket

1,5 tl suhkrut

10 tl mirinit (saadaval suuremates kauplustes)

8 tl vett

3tl dashit (saadaval Piprapoes)

muna (igale sööjale üks)

rohelist sibulat

Aasia viiepipra vürtsi (saadaval Piprapoes)

marineeritud ingver (roosa)

riisi

Kuna veiseliha peab selles toidus olema õhukesteks ribadeks lõigatud, siis kõige lihtsam seda teha ning liha "taltsutada" on see eelnevalt külmetada, ning alles siis kergelt jäätununa lõkuda.

Esiteks tulebki siis liha õhukesteks (1-3mm) pikkadeks lõikudeks viilutada.

Seejärel panna liha mõnekümneks sekundiks keevasse vette. Liha tõmbub seal väga kergelt pruuniks, oluline on, et liha säilitaks ka oma punaka varjundi ning säilitaks tooruse. (vette viskamine on oluline liha mustusest puhastamiseks, sest kõik see vaht mis vette lihast tuleb on mustus).

Haki sibul poolkuu kujulisteks pikkadeks ribadeks.

Edasi pane pannile soja, mirin, suhkur ja sake. Kuumuta kuni pannil olev segu kuumeneb ning hakkab särisema. Siis lisa liha. Prae kuskil viis minutit, nii et liha tükid muutuksid üleni pruuni värvi.

Eemalda liha pannilt, alles jäänud vedelik jäta pannile. Lisa sinna dashi, rivitud ingver, vesi ja sibul. Prae sibul pehmeks ning seejäel lisa praetud liha. Prae neid omavahel niikaua kuni sibul muutub täiesti pehmeks ning "sulandub" ümber liha. (umbes 10 min)

Vahepeal valmista ette ka onzen damago, ehk niiöelda kuumavee muna ning keeda valmis ka riis. Keda vesi ning pane munad sinna 10-11 min seisma. Onzen damago efekt seisnebi selles, et sa mitte ei keeda neid vaid n.ö soendad munda keedetuks. Oluline on, et muna jääks vedelaks, ning valguks liha ja riisi vahele kastmeks.

Serveeri valmis liha riisile (kasuta serveerimiseks väikest kaussi), peale pane poolvedel onzen damago, hakitud roheline sibul, hakitud ja nõrutatud marineeritud ingver ning raputa peale näpuotsatäis 5pipra segu.

Oishiiiiiii!!!

Võileivatort tuunikalaga

Emadepäeva puhul sai tehtud ka väike sööming ning selle juurde ka mõnusalt maitsev võileivatort.
Võikutordid on alati mu lemmikut olnud ning lisaks sellele on neid ka nii lihtne teha.

Võileivatort tuunikalaga (6-8 inimesele)

32 viiulu "Kuldset röstsaia"
1 konserv tuunikala tükke õlis
2 väikest muna
1 sibul
0,5 tl. sinepit
1 sp. ketsupit
pool sidrunit
tilli
majoneesi
hapukoort
soola
Kaunistuseks: hapukoor, majonees, krevette, salatilehti, värsket tilli, tomatit.

Lõika röstsaia ääred ära. Keeda munad, haki sibul väikesteks tükkideks, nõruta tuunikala konserv õlist ning paned need kõik ühte kaussi, lisa hapukoor, majonees, hakitud munad, sinep, ketsup, hakitud till, poole sidruni mahl ja sool. Sega kõik ühtseks massiks. Mass peaks olema piisavalt vedel, et immutab seistes ka röstsaia (nii, et majoneesi ja hapukoorega pole vaja koonerdada).
Laota 8 viilu röstsaia alusele, peale määri tuunikala mass ja siis lisa järgmine kiht saia ja selle peale jälle tuunikala pasta. Viimane saiakiht jäta ilma tuunikala pastata.
Kata tort toidukilega, ning pane külmakappi 24 tunniks seisma. Enne serveerimist kata tort hapukoore-majoneesi seguga ning kaunista krevettide, salatilehe, värske tilli ja tomati tükkidega.

HÕFF

Seekord mõtlesin, et kirjutan veidi ka muudest sündmustest ja olemistest. Nimelt käisime sõpradega Hõffil. Selle aastsel Hõffil oli peale festivali juubeli ka meie jaoks väga oluline sündmus, nimelt minu ja Robi lõputöö, lühimängukas "Rändaja" oli avafilmiks. Filmi linastus läks igati korda, heli oli super, projektor oli super, rahvast oli palju ja meil oli ka jäku, mis edukalt külmal õhtul kosutas keha ja teritas vaimu.

Tallinnast väljasõit tähendab ka ühtlasi erinevate toidukohtade külastamst. Seega mõtlesin, et miks mitte ka neid hinnata.

Haapsalu rohkete toidukohtadega just ei hiilga, aga üht-teist seal ikka leidub. Kuna ma ise väga suur magusafänn ei ole (eelistan alati kiluvõikut ükskõik millisele koogile), siis Anni Arro kohvikusse (mille headus on end juba tõestanud) me seekord ei läinud.

FraMare Lobby Baar

Hinne: 2/10

Kuna ööbisime FraMare Spas ning vahepeal oli meil ajaga päris kibe, siis võtsime seal söögiks a la carte menüüst "viiepäeva suitsuliha pasta" (75EEK). Kuna me olime päris nälgas, siis esialgu tundus, et see viiepäeva nimi tuleneb sellest kui kaua me seda pastat ootama peame. Aga. Pasta tuli ja kuna meil kõhud juba korisesid, siis selle näol oli ka antud eeldus, et söök peaks selle võrra ka maitsvam tunduma. Aga meile valmistas toit täieliku pettumuse, kaks punkti sai vaid värske basiilikalehe, sutsu parmesani ning naeratavate kelnerite eest. Muidu pasta ise oli kräpp, mis kräpp. Penned oli jäetud täiesti kõvaks, peale kolmandat suutäit maitses ka tomatine kaste üli tuimalt, rääkimata viiepäeva suitsulihast, mis otseselt koosneski 50% pekist.

Mind isiklikult vihastavad väga sellised söögikohad, kus hind on tegelikult üsna korralik, kuid kvaliteet on ülimadal ning toidud on lihtsalt suvakalt kokku vuntsitud. Hakkab oma pekkidest ja rahast lihtsalt kahju.

Muidu täiesti 100% ma FraMare pakutavat toiduvalikut maha ka teha ei saa, sest hommikusöök hotellis on täiesti ok ja valik piisavalt korralik.

PizzaGrande

Hinne 6,5/10

Haapsalu peatänaval pesitsev Pizza Grande on meie seltskonnas muutunud nüüd HÕFFi traditsiooniks. Õrna pohmaka varjus pole miskit mõnusamat, kui vürtsikas ning juustuga üle kallatud pitsa.

Võtsime Robiga kahepeale kõige suurema pitsa. (Väga suur, eelmine aasta suutis Andres selle üksinda ära süüa!) Kuna meil on klassikaliselt välja kujunenud juba lemmik komponendid (seened, sink, jalapeno, krevetid, hapukurk, ananass), siis kompunnisime pitsa ise kokku(maksis kokku vist 160 EEK).

Super lemmik HõFFi toidukas, nuriseda võib vaid umbes WC, veidi liiga ohtra jalapeno kuhjaga ning stut-stut liiga paksu taignaga.

Peale selle sattusime keset ööd veel La Cafesse, mis pakub drikse ning ka miski hamba alla.

Võtsime seal siis burksi (23 EEK) ja friikad (18 EEK). Noh ütleme, et kuna Eesti on taoliste kodukootud rämpstoidukate vabariik, siis võrreldes paljude muude burksiputkade kõrval jäi see elamus ka väga kesiseks. Pluss neil polnud ketsupit, mille peale Robi lubas selle neile tuua.. mnjah.

Pildid on seekord Ifööniga tehtud, ning seega ka mitte kõige isuäratavamad.

Robi taldrik vol.1

Robi taldriku all avaneb uus "rubriik", kus tutvustan Robi tehtud toidu-kombosid. Tegemist on n.ö taldikuga, mis koosneb erinevatest lisanditest ning söökidest, mis kõik kokku moodustavad üksteist täiendava söögikorra. Robi taldrikud on kerged, toitvad ning soodsad. Olulisim on siin kõikide lisatud komponentide ühismäng.

Praetud riisi taldrik.

Keedetud riis (2-3 inimese portsjon)

pool porgandit

5-6 shampinjoni

1 keskmine sibul

4-5 viinerit

rohelist sibulat

oliivi või seesami õli

soola

pipart

Lisandid:

kodujuust

praemuna (kindlasti poolvedel!)

pohlamoos

värske tomat

hapukurk

ketsup

Prae viilutatud viinerid ning hakitud sibul väheses õlis kuldpruuniks, lisa viilutatud porgand ning viilutatud shampinjonid ja prae kõik koos valmis, maitsesta soola ning musta pipraga.

Kalla praetud komponendid kaussi.

Seejärel aseta pannile keedetud riis (kui riis on näiteks eilne ning klimpis koos, siis lisa pannile ka veidi vett). Lisa riisile veidi soola ning pipart ning prae ühtlaselt, kuni üleliigne vedelik aurustub ning riis muutub veidi krõmpsusks. Seejärel lisa riisile eelnevalt praetud lisandid ning prae veel mõni minut.

Serveeri koos praetud munade, (kindlasti jäta munakollased vedelaks, siis muna seguneb hiljem mõnusalt riisi ning teiste komponentidega kokku), pohlamoosi, ketsupi, kodujuustu, värke tomati ning hapukurgiga. Super maitsev ning kodune, eriti mõnusalt mängib sealjuures kodujuust, poolvedel munakollane ning pohlamoos.

Vabariigi aastapäeva pidulaud!

Seekord otsustasime sõpsidega, et korraldame 24. veebruaril Vabariigi aastapäeva

pidusöömingu. Koht: Andrese juures; söögid: traditsioonilised; meelelahutus: psühhedeeliline aastapäeva kontsert kolme lõviga ning Kerstini ja presidendi kätlemisele kaasaelamine. Eesti Vabariigi tuleviku terviseks sai nii mõnedki toostid hõisatud ning eks mõnelgi andis see järgmine päev tunda, kuid see käibki asja juurde. Sööming oli uhke, plaan oli järgmine, et iga tüüp teeb ise miskit lauale kaasa. Kõik oli niisiis käsitsi ja suure armastusega valmistatud. Berit küll ostis kringli, kuid see, et ta hommikusel paraadil automaadiga korda kaitses lunastab kõik pluss ta tõi lauale veel kimbu rukkililli!!!

Laual oli ühesõnaga kõike head ja paremat: kiluvõikud, heeringas hapukoorega, tursamaksa

salat, täidetud munad, keedu kartul, mulgikapsas, kartulisalat, hautatud kanaliha ning sealiha koorekastmes...

Meie Robiga tegime kartulisalati ning täidetud munad. Siin järgnevalt ka nende retseptid.

Kartulisalat

Minu meelest Eesti kõige maitsvam massitoodangu kartulisalat on OÜ Usina sünnipäeva salat. Selle järgi tegimegi oma salati ning välja tuli täpselt sama hea. Sõime ise pool enne külla minemist ära. Kindlasti tuleks arvestada, et salat peaks külmas seisma vähemalt 10h enne lauale panekut, siis tõmbab kartul majoneesi ning hapukoore mõnusalt sisse. Kahe peale see hakkimine ning viilutamine ei olnudki nii hull kui arvasime, kindlasti teeme teinekord veel, kui suurem üritus tulemas.

Kõikidest nendest komponentidest tuleb kusagil 3kg ringis salatit:
1kg kartulit
300 grammi keeduvorsti (lastevorst/doktorivorst)
1 pikk värske kurk (kindlasti kasutada Eesti oma, sellel on olemas ka mingi maitse!)
1 purk konservherneid (soovitatavalt väikesed herned)
roheline sibul (suur kimp, ikka kuhjaga aga vastavalt maitsele)
6 hiidmuna
~ 0,5 l majoneesi (Provantsaal)
~ 200 ml hapukoort
soola

Keeda muna (kõvaks) ja kartul pehmeks (jälgi, et ei keeks väga pudruks, muidu on raske hakkida kuubikuteks), haki kurk (koos koorega), roheline sibul, vorst, keedumuna väikesteks kuubikuteks. Kalla kõik ühte suurde anumasse ning lisa majonees, hapukoor ning maitseta soolaga. Sega kõik omavahel läbi.
Antud retseptis on toorainete kogused umbes sellised nagu me ise soovisime. Kellel isu aga näiteks vorstisema või kartulisema salati järele, see saab neid vastavalt oma soovile ise juurde lisada. Aga igaljuhul kõik need komponendid kokku teevad maitselt super hea salati.
Kui kõik on kokku segatud, siis tuleks salat külmkappi seisma panna (näiteks üleöö või vähemalt 10h) Head isu!

Täidetud munad tuunikalaga
20 tk.

10 keskmise suurusega muna
hapukoort
majoneesi
soola
tuunikala konserv õlis
rohelist sibulat
kirsstomateid

Aseta munad ettevaatlikult keevasse vette (et need ei läheks katki) ning keeda kõvaks. Nõruta tuunikala konserv õlist tühjaks. Kui munad keedetud siis koori ning lõika nad täpselt pooleks. Eemalda ettevaatlikult kollane osa valgest, et aga munad kandikul ümber ei kukuks, lõika munavalge altotsad lamedaks (piisab väikeset tükist).
Peenesta keedetud munakollane peenikeseks puruks ning lisa sellele majoneesi, hapukoort, väheke soola ning tuunikala. Sega kõik omavahel ühtlaseks massiks/pastaks (et ei jääks suuri muna ja tuunikala kükke).
Pasta ei tohiks olla liiga vedel (ettevaatlik majoneesi ning hapukoorega) ega liiga tihke, sellisel juhul lisada rohkem hapukoort ja majoneesi. Hapukoore ja majoneesi vahekord: umbes 2/3-majoneesi, 1/3 hapukoort.
Nüüd aseta (lusikaga või tordipritsi abil) tehtud pasta tühjade munavalgete sisse tagasi.
Kaunistuseks haki peale veidi rohelist sibulat ning väike viil kirsstomatit.
Serveerida koheselt.

Hummus!

Hummuse valmistamise idee sain sellest, et pühapäeva hommikul valitses külmkapis põud. Midagi tavapärast nagu võikud, omlett, krõbuskid jogurtiga ei saanud süüa. Nii siis surfasin veits netis ning leidsingi hummuse retsepti. Pean ausalt tunnistama, et pole vist hummust varem söönud, (vähemalt ei meenunud) küll aga nimi ise ja sellest räägitud jutud polnud võõrad.
Õnneks olid kõik vajaminevad komponendid kodus olemas, isegi kikerherneste konserv, millest ma mõtlesin, et teen ükskord mingi salati.
Hummuse näol on siis tegemist Vahemeremaade ning Lähis-Ida ühe tuntuma toiduga(lisandiga). Seda saab kasutada põhimõtteliselt igal pool, alates hummuse suppidest lõpetades dipikastme ning pitaleiva määrdena (vist kõige tuntum kasutusala).
Tegemist on ka üli tervisliku toiduga, mis on kalorivaene ning valgurikas. Soovitan soojalt proovida. Väga mõnus saia määre ning dipikaste alates nachodest lõpedades erinevate juurikatega.
Üleüldse on hummus selline huvitav söök, et internetis surfates leiad umbes mitukümmend erinevat retsepti selle kohta, sinna võib vist lisada juurde põhimõtteliselt kõike oma enese maitse järgi, olgu need siis erinevad pähklid, seemned, oad, herned.

Lihtne hummuse retsept:
1 purk (400-500grammi) kikerherneid
2 küüslaugu küünt
1 spl tahinit (seesamiseemne pasta) -soovi korral
poole sidruni mahl
1spl oliiviõli
sutsu vett
veidi cayenne pipart
veidi soola
kaunistuseks värsket peterselli ja seesamiseemneid (röstitud)

Loputa ning nõruta konserv kikerherned. Seejärel kalla need köögikombaini või mikserda saumikeriga pastaks. Enne mikserdamist lisa ka purustatud küüslauk, sidrunimahl, oliiviõli, veidi vett, tahini, sool, cayenne. Kui pasta jääb liiga tihke siis lisa veel veidi vett. Üleüldse saab kõiki hummuses kasutatavaid koostisoli enda kogustes muuta, täiesti vastavalt maitsele.

Serveeri värske peterselli ning röstitud seesamiseemnete ning pitaga!
Head katsetamist!

Kapsa-hakkliha hautis!

Kuulõpp ning vajadus millegi soodsa kuid maitsva järele? Aga muidugi, kapsa-hakkliha hautis!
Lihtne ja kodune aurav kapsa-hakkliha hautis kuumade keedukartulite, kodujuustu, hapukoore ning väikese lusikatäie pohlamoosiga...mmmmmnämm.

Kapsa-hakkliha hautis (portsjonite arvu täpselt ei oska ütelda aga kogus tuli ikka päris korralik potitäis, süüa jätkub ikka päris mitmeks päevaks):

600-700 grammi kodust hakkliha (veise ja sealiha segu)
umbes 2 kg kapsapea
2 suurt sibulat
soola
pipart
veidi muskaatpähklit
2-3 spl hapukoort (soovi korral)
vett

Lõika kapsapea pooleks, eemalda mõlemalt poolelt tugev juurikaosa, ning ülejäänud kapsas haki umbes 2-4 cm suurusteks tükkideks. Täida suur supipott 1/3 veega ning lisa juurde kõik hakitud kapsatükid ning aja need koos keema. Lisa neile juurde vähemalt 1,5 tl soola. Kapsas peaks keema vähemalt 40 min, lõpptulemuseks peab kapsas olema täiesti pehme, lisa ka keemise ajal vastavalt vajadusele vett, sest see kipub üsna ruttu ära aurustuma.
Haki sibul ning prae koos hakklihaga. Maitsesta hakklihasegu soola, pipra ning veidikese riivitud/purustaud muskaatpähkliga.
Kui kapsas on täiesti pehmeks keenud siis lisa sellele valmis praetud hakklihasegu, soovi korral ka hapukoor ning maitse järgi ka soola ning pipart. Sega ja hauta neid madalal tulel veel umbes 5 min ning ongi valmis.
Serveeri keedukartulite, hapukoore, pohlamoosi ning kodujuustuga!

Pettumus- Viru Rand-sprotid ja sardiinid tomatikastmes.

Meil on köögis riiulite peal alati olnud väike "kogu" erinevaid konserve ja purke. Selline väike varu mustadeks päevadeks või lihtsalt selleks, et kui vahel tuleb väike sprottide või maisi isu, siis on kohe käepärast võtta. Konservid ju säilivad kaua, ning riknemise probleemi väga nagu ette ei tule. Mis meil siis seal riiulite peal klassikaliselt alati olemas on? Muidugi erinevad tuunikala konservid, sprotid, sardiinid, kilud, mais, herned, pestopasta, mingid tomatipasta/ püree pakid ja muud nipet-näpet. Paar korda kuus täiendame oma varamut, tavaliselt ostame ikka 3,4,5 eksemplari igast konservist.
Kuna me mõlemad oleme suured kala fännid, siis tuunikala, sardiinid ja sprotid on alati esindatud ning poodi minnes tavaliselt proovime erinevate firmade toodangut. Mõni aeg tagasi ostsime Viru Rand sardiine tomatikastmes, polnud ammu Viru Randa ostnud ning minu arust on nende sardiinid alati maitsvad olnud, just nende tomatikastme poolest pluss nende sardiinid pole mingid heeriga suurused jurakad vaid mõnusalt pisikesed kalakesed nii, et süües ei praksu jämedad luud ebameeldivalt hammaste all.
Kodus konservi avades, leidsime aga suureks kohkumuseks, et sealsed kalad olid täiesti kuivad: tomatikaste ei olnud absuluudselt kaladega "segunenud". Tavaliselt on sardiinid tomatikastmest mõnusalt läbi imbubud aga need sardiinid olid kokku kuivanud mingiks imelikuks klombiks, mille ümber oli veidi tomatipastat pandud. Säilivus aeg oli ka täiesti normis, seega selle süüks seda ajada ei saanud. Tegime lahti ka teise paki, ikka sama lugu: mingi kuivanud kalade klimp ja siis veidi tomatipastat klimbi alla ja peal. Täiekik pettumus. Mõtlesime, et siis noh võibolla halb partii, kuna kõik ostetud konservid olid pärit ühest karbist. Tegijal ikka juhtub... kuigi selliseid apsakad jäävad ostjal ikka alati meelde... Õnneks meil on kass, kelle kaussi need kalad ka kohe rändasid.
Kuid pettumus sellega veel ei lõppenud. Tänu eilsele ostule otsustasin ka sellest blogisse kirjutada. Seekord ostime ainult ühe konservi, teisest poest ja sardiinide asemel sprotid tomatikastmes. Kodus neid avades vaatas meile vastu sama lugu. Sprotid täiesti klimpis koos, kuivanud, veidi tomatikastet klimbi alla ja peal. No ma ei tea...täiesti söödamatu, maitse oli ka vastik. Terve konserv rändas jälle kassi taldrikusse, kes neid ka vaid moka otsast limpsis...
Viru Rand, mis teil seal nende vanade heade klassikaliste konservidega juhtunud on? Maha visatud raha ning suur pettumus...

Aburi sushi valmistamine!

Eelnevalt on blogis sushide ja makide kohta postitusi olnud, kuid seekord mõtlesime, et teeme väikese video Aburi sushi valmistamisest. Siiamaani pole ma kohanud Aburi sushit mitte üheski Eesti söögikohas. Tegemist on väga huvitava sushiga. Nimelt, pannakse lõhesushile väike sorts majoneesi peale ning seejärel küpsetatakse õrnalt gaasipõletiga üle. Riisipätsi peal olev lõhetükk läheb pealtpoolt tänu suurele kuumusele mõnusalt krõmpsuks kuid altpoolt jääb liha siiski tooreks. Aburi sushi tuleb serveerida ning süüa koheselt pärast valmistamist. Sushi peal olev lõhetükk peab katma kogu riisi, see aitab välitda riisi üleliigset kõrbemist. Aburi sushit valmistatakse ka teistest kaladest, näitks värskest tuunikalast.

Selle tegemise idee peale tuli Robi, kes seda korduvalt on Jaapanis söönud.

Videos on ka väike lõik makide valmistamisest, andes juurde ideid kuidas teha teistpidi makit ning kuidas kasutada näiteks salatilehti makide valmistamisel.

Suured tänud ka Andresele, kes "laenas " oma kööki meie video tegemiseks, Anttit kes möllas kaamera taga, Avet, Priitu ja Nellit kes aitasid meil pärast kõik sushid ja makid ära süüa!

Spinati-sinihallitusjuustu pasta!

Seekord tegime, ka esimese väikese video. Pasta näol on tegemist rammusa, kuid väga hõrgu pastaga. Proovige kindlasti järele.

Spinati- sinihallitusjuustu pasta (3-4 portsjonit).

200-250 penne pastat (sobivad ka muud sordid: kruvid, liblikad)

150 grammi sinihallitusjuustu (mitte kõige odavamat, veidi kvaliteetsemat)

100 grammi spinati lehti

300-400 ml. toidukoort

300 grammi kanafileed

150 grammi sampinjone

1 keskmine sibul

soola

pipart

Videost leiate kuidas neist komponentidest valmibki spinati-sinihallitusjuustu pasta.

Head kokkamist!

Kukeseente ja kanakaste!

See söök kaob küll potist mingi imeväega. Tavaline, lihtne aga äärmiselt maitsev. Tänu poodides müüdavatele soolaseentele on võimalik seda teha aastaringselt, mitte ei pea ainult pikkisilmi sügist ootama. Olen seda valmistanud nii soolatud metsaseentest kui ka kukeseentest, mõlemad variandid on ühtviisi imehead.

Poodides, tavaliselt juur- ja puuviljade letis müüdavad soolaseened on ideaalsed sellise kastme valmistamiseks.

Kukeseente ja kanakaste (4 portsjonit):

300 grammi soolatud kukeseeni (või muid soolatud metsaseeni)

500 grammi kanafileed

100 grammi shampiljone

3 keskmist sibulat

400 ml toidukoort (ise kasutan Valio 5% toidukoore segu, aga sobivad ka kõik teised)

1 klaas piima

1,5 klaasi vett

1,5 spl jahu

soola , pipart

oliiviõli

Leota külmas vees soolaseeni umbes 30 min, vaheta vähemalt 5-6 korda vett selleks et suurem sool seentest eralduks.

Lõika kanafilee umbes 2 cm suurusteks tükkideks. Haki sibul, shampiljonid ning leotatud soolaseened väikesteks tükkideks.

Aja pann õliga kuumaks ning prae kanafilee ära. Maitsesta see soola ja pipraga. Kanafilee prae kuldselt pruuniks ning krõbedaks. Seejärel kalla praetud kanatükid potti, kuhu lisa ka vesi ning aja nad madalal tulel keema, keeda umbes 20 min. Samalajal prae sibul, soolaseened ning shampiljonid maitsestades neid nõrgalt soola ning pipraga.

Kui kana on potis keenud 20 min. lisa praetud seened ja sibul. Sega need omavahel segamini ning lisa segades jahu.

Seejärel lisa toidukoor ning piim. Sega ühtlaselt madalal tulel, kuni kaste läheb keema ning paksenem, soovi korral maitsesta veel soola ning pipraga. Kui kaste jääb soovitust liiga vedel siis lisa veidi jahu-piima segu, kui kaste jääb liiga paks siis lisa piima. Keeda tasasel tulel mõni minut ning ongi valmis.

Serveeri keedetud kartulitega, avokaado-kodujuustu salatiga (v.t salatite alt) ning lusikatäie pohlamoosiga.

Kodujuustu- avokaado salat!

Tegemist on järjekordselt äärmiselt lihtsa aga väga mõnusa salatiga, mis sobib ideaalselt erinevate toitude lisandiks alates pastadest ning lõpetades ahjupraadidega. Selle retsepti õpetas mulle Robi ja kui ma nüüd ei eksi siis sai ta selle oma õelt Sigrelt.

No igaljuhul väga tervislik ja äärmiselt maitsev, isegi inimesed kes suured avokaado sõbrad ei ole kiidavad salatit väga, sest just kodujuustu ja avokaado maitse sobivad ideaalselt kokku.

P.S Salat tuleks valmistada vahetult enne serveermisit ning süüa koheselt ka toidu kõrvale. Tänu avokaado omadustele see külmkapis pikalt ei säili.

Kodujuustu-avokaado salat (2 portjonit):

200 grammi kodujuustu (4 protsendine või siis rasvatu, olenevalt soovist)

pool pehmet avokaadot

hästi väheke soola

Mikserda (sau mikseriga) või purusta (kahvliga) avokaado püreeks. Lisa kodujuust ning sool ja sega segamini. Salat ongi valmis!

Ettevaatlik tuleks olla soolaga, tarvis läheb ikkagi väga väike noaotsa täis soola.

Kokaraamatud.

Lehekülg raamatust "Suur Vokiroogade Raamat" Niccola Graimes.

Sünnipäevast alles jäänud kinkekaaride eest soetasin taas ühel poeskäigul kaks uut raamatut.

Tegelikult "450 Retsepti Kogu Maailmast" olin juba ammu nillinud aga polnud siiani soetanud.

Teise raamatu "Suur Vokiroogade Raamat" valis välja Robi. Olin selle kaant ka varem peoriiulielt märganud aga kuna meil kodus pole gaasipliiti ja elektri omal ei saavuta mitte päris õiget wok-efekt, siis mõtlesin, et noh kräpp mis ma ikka neid pilte seal vesistades vaatan. Seekord panin päris mööda, sest raamatus on väga palju erinevaid retsepte alates salatitest, suppidest ja lõpetades muude vokiroogadega, mida väikeste järeleandmistega on võimalik ka

elektripliidil katsetada. Seal on palju erinevaid maitsete kombinatsioone, mida paljud muud kokaraamatud ei ole suutnud edasi anda. Täielikult soovitan: 99 krooni eest palju uusi

katsetusi pluss raamat on mõnusa formaadiga- liimitud köitmise asemel liidab lehekülgi metallist rullid, mis lubavad soovitud lehekülgedel laual hõlpsalt lahti hoida.

Lehekülg raamatust "450 Retsepti Kogu Maailmast" Sarah Ainley.

Yakiniku no Tare Amakuchi to Yakiniku no Tare Karakuchi. (Eks siis praetud liha kastmetega).

Selle pika Jaapanikeelse nime taga peidab ennast äärmiselt maitsev ja lihtne retsept. Tegemist on siis praetud veiselihaga, mida kastetakse söömise ajal spetsiaalsesse dipi kastmesse (Jaapani keeles Tare).

Ainuke keeruline asi selle juures on see, et need kastmeid pole Eestis saadaval aga kellel huvi ning plaan lähiajal Soome minna siis soovitan Tokyokanist endale need kastmed soetada (täpset hinda ei mäleta aga üks kaste oli vist 60 või 80 krooni).

Ma mäletan kui me esimest korda Tokyokanist ühe kastme prooviks ostsime siis Robi kodus õpetas, et see nii lihtne ongi, et praed liha täiesti ilma maitseaineteta ning kastad kastmesse, kõrvale sööd riisi ja ongi ideaalne toit valmis. No tõesti, esimene kord ma ei uskunud, et ÜHES valmist tehtud kastmel on nii ideaalne maitse ja liha ei tulegi eelnevalt maitsetada.

Umbusklik nagu ma toidutegemises olen, ma muidugi praadisin kaks erinevat väikest portjonit liha: üks täiesti maitsestamata ja teisele lisasin vist veidi küüslauku ja soola aga tuleb tunnistada, et need kastmed koos maitsestamata lihaga võtavad sõnatuks oma õige konsistensi tõttu ja tuli tõdeda, et minu eelarvamused olid täiesti põhjendamatud.

Nii, et tegemist on väga väga lihtsa retseptiga.

Yakiniku (praetud liha ) juurde käib alati riis ning ideaalse ka mõni toorsalat, kuna me oleme ka suured sibula fännid siis teeme alati juurde ka praetud sibulasalati. Mõned väikesed nipid on ka seoses liha praadimisega kuid selles hiljem.

Kokkuvõttes on see väga lihtne, kiire ja maitsev retsept kõikidele Jaapani köögi austajatele. Soovitan soojalt.

Vaja läheb:

Riisi

300 grammine tükk veiseliha (tavaliselt kasutan poodides müüdavat veiseliha ahjupraadi)

Yakiniko no Tare kastet (Karakuchi- kangem; Amakutchi- pehmem, magusam)

Keeda riis. Liha lõika pikkadeks umbes 0.5 cm laiusteks ribadeks. Liha puhastamiseks aja pliidil vesi keema, kui vesi keeb siis kalla liha tükid sinna sisse, sega umbes 20 sekundit ja nõruta koheselt sõela peal välja.(lihal peab säilima seest punakas varjund, muidu kui kauem hoida keevas vees on tegemist juba üle keedetud lihaga, nii et see protsess peaks olema kiire) Keevasse vette kastmine eemaldab lihast mustuse. Kui vaatad vett, mis lihast alles jääb siis enam kunagi ei taha liha otse pannile panna. Nüüd aseta liha tagasi pannile ning prae väheses õlis suurel kuumusel kohati krõbedalt pruunikaks.

Kui liha on praetud, siis kalla dipinõusse väheke Tori kastet, mille kõrvale ka väike tops riisi ja salatitega. Taolise toidu serveerimise idee ongi selle, et kõik komponendid on eraldi ning siis pulkadega tuleb erinevatest kaussidest riisi peale meelepärast toitu võtta. Minule see väga meeldib, et kõik söök pole ühele taldrikule kuhjatud ning visuaalset pakkub selline sööming ka rohkem nauditavust.

Toorsalat:

2-3 lehte jääsalatit

1 väike punane sibul

1 keskmine tomat

jupp värsket kurki

väike sorts Kikkomani soja kastet (võib ka muidugi ilma)

Haki kõik komponendid ja sega siis kausis segamini. Soovi korral maitsest Kikkomani soja kastmega.

Praetud sibulasalat:

3 suurt sibulat- pikkadeks peenikesteks viiudeks lõigatud

pool punast paprikat- pikkadeks viiludeks lõigatud

100 grammi seeni (shampiljonid)- 1 shampiljon 3-4 viiluks lõigatud

1 porgand- peenikesteks ketasteks viiultatud

jupp porrut- 4-5 cm pikkusteks peenikesteks ribadeks lõigatud

rohelist sibulat- hakitud

seesami õli

soola

oliiviõli

Prae sibul oliiviõlis kuldpruuniks. Õli võib siinkohal lisada mõnuga: mitte, et sibul ujuks õlis pigem, et ikka põhja ei kõrbeks. Praadimise kuumus peaks olema maksimaalne, et tekiks wok- efekt. Kui sibul on peaaegu valmis lisa kõik teised komponendid nüüd tuleks veel paar sortsu oliiviõli lisada, et kuumal pannil tekiks taas wok- efetk. Lisa ka seesamiõli ja sool.

Vasakpoolne kaste on Yakiniku no Tare Amakuchi (pehmem ja magusam kaste).

Parempoolne on Yakiniku no Tare Karakuchi (kangem kaste).

Praetud kana maapähklite ja tsillipipraga.

Selle retsepti leidsin raamatust "Hiina köök". Nagu alati, kohandasin ka seda veidi oma maitsele ümber. Mis mulle antud retsepti juures enim elamust pakkus oli kanale tehtud marinaad, mis andis sellele väga hõrgu ingveri maitse. Algselt tundus retsept just huvitav maapähklite poolest, sest Hiina köögis on need ühed mu lemmikud olnud. Võibolla pole ma veel õigest pähkli töötlemisest aru saanud aga need ei tulnud välja teps mitte sellised nagu ma lootsin. Seega kui kellegil on aimu kuidas Aasia köögis pähkleid marineeritakse...või siis praetakse, et neist suudetakse välja viia tüüpilise kuiva pähklimaitse, kuid samas säilitada nende krõmps tekstuur, siis ootan huviga. Antud retseptis soovitati raamatus algselt panna pool klaasi pähkelid, kuid kuna need ei tulnud üldse sellised nagu ma ootasin, siis piirduksin 1-2 supilusikaga.

Vaja läheb (3-4 portjonit)

500 grammi kanafileed

3 tl peenelt riivitud värsket ingveri

1 spl mirin (sakele sarnanev suhkrune vedelik, saadaval suuremates kauplustes Blue Dragoni firma oma ning Piprapeos on ka saadaval veidi kallim, kuid kvaliteetsem mirini variant)

2 spl Kikkomani sojakastet

1 viilutatud värske või kuivatatud punane tsillipipar

1-2 spl röstimata maapähkleid, koored eemaldatud

3-4 spl taimeõli

2 keskmist sibulat

1 väike punane paprika

1 väike roheline paprika

1 klaas bambuse võrseid (saadaval suurematest kauplustest, Blue Dragoni firma näiteks)

1 klaas kanabuljongit (kvaliteetsest buljongi kuubikust)

1 tl tsillikastet (soovi korral)

2 tl maisijahu

Lõika kana kahesentimeetristeks kuubikuteks ning pane ingveri, mirini ja sojakastmega nõusse, sega korralikult ja lase seista vähemalt 30 min.

Viiluta sibul ülevalt alla pikkadeks lõikudeks, paprikad lõika rombideks, bambuse võrsed pane külma vette ligunema.

Prae tsillipipar ja maapählikd kuumas õlis umbes minut. Praetud pähklid aseta majapidamispaberile nõrguma. Ülejäänud õlis prae sibulat, paprikat ja bambusevõrseid, kuni sibul on pool pehme (~6 min). Seejärel tõsta need pannilt ja prae pannil kana, kuni see on pealt pruun ja seest läbi küpsenud.

Lisa kokkusegatud kanabuljong, tsillikaste ja maisijahu. Lase kõrgel kuumusel keema, sega kuni kaste on paksenenud. Sega paprikasegu tsilli ja maapählitega. Kuumuta kergelt läbi.

Serveeri riisiga.

Ingveri-sidruni vesi.

Värskendav, tervislik ja maitsev jook. Miks mitte pakkuda seda suhkrustatud morsside asemel pidulauas või niisama rüübata toidukordade kõrvale. Sobib suvel värskendavalt ja talvel oma kasulike komponentide poolest tervendavalt.

1,5 liitri tegemiseks:

1,5-2 keskmist sidrunit

1,5 cm kuubik värsket ingverit

Pigista sidrunist mahl. Riivi ingver ja pigista riivitud ingveri massist vedelik vee hulka, lisa värske sidruni mahl ja loksuta segamini.

Ongi valmis!

Tuunikala-kodujuustu-täidisega cannellonid!

Seekord on tegu mõnusate mahedamaitseliste tuunikalarullidega. Leidsin retsepti "Pastaraamatust", veidi muutsin ka restsepti, algupärases retseptis oli see tehtud mingi maitsetu jahukastmega. Minule jahukaste pasta sees ei sümpatiseeru, sest seda on võimalik väga lihtsalt rohkem maitsvamalt ümber töödelda.

Vaja läheb (2le inimesele):

4 lasanjeplaati

1 karp tuunikalatükke õlis

1 porru või 1 tavaline sibul

2-3 küüslaugu küünt

1 spl hapukoort

2 spl tomatipastat (soovi korral)

1 spl merevaiku või toorjuustu

2 spl kodujuustu

100 ml piima

musta pipart

veidi soola

peterselli

tüümiani

maitse järgi riivitud juustu (~100g)

Pealepuistamiseks:

1-2 viilutatud tomatit

riivitud juustu

Nirista tuunikala konservist umbes 1 spl õli pannile. Prae õlis pehmeks peeneks hakitud sibul ja purustatus küüslauk. Lisa hapukoor, tomatipasta ja sega kõik omavahel kokku. Lisa tuunikala (ülejäänud õli kurna konservist ära, kui on soov veidi rasvasem toit saavutada, siis kasuta praadimiseks terve konservi õli.)

Sega pannil kõik omavahel ära, lisa piim, merevaik(toorjuust), kodujuust, pipar, sool, petersell, tüümian, riivitud juust. Sega hoolikalt ühtlaseks massiks. Lõppkokkuvõttes, peaks pannile jääma ühtlane niiske tuunikala täidis, mitte liialt vesine (kui jääb vesine- siis soojenda pannil, kuni muutub tihkemaks) ning mitte liialt paks( kui jääb liiga tihke, siis lisa veidi piima).

Keeda lasanjeplaadid soolaga maitsestatus vees pehmeks. Tõsta veidi jahtunud lasanjeplaadid küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile.

Lasjaneplaadi keskele aseta tuunikala täidis ja keera need rulli. Peale aseta tomativiilud ja puista üle riivitud juustuga.

Küpseta rulle ahjus 225 kraadi juures 10-15 min

Serveeri kodujuustuga.

Minu väike raamaturiiul!

Kuna just oli sünnipäev, siis sain kingiks erinevaid kokaraamatuid, kui nüüd aus olla, siis need ongi mu elu esimesed kokaraamatud, nii et tegin neile isegi köögis oma riiuli. Kui neid ilusasti kasta siis nad kindlasti kasvavad...

Emi Kazuko and Yasuko Fukuoka "Japanese food and cooking":

Aitähh Sandrale nii mõnusa raamatu eest! Super hea abimees aru saamaks Jaapani toiduainetest ja põhi retseptidest. Väga palju häid ideid kokkamiseks ja toiduainete ettevalmistamiseks alates põhilistest vürtsidest lõpetades ingveri kodusest marineerimisest. Soovitan 100% kui huvi Jaapani toiduainete ja kultuuri vastu.

Camellia Panjabi "50 imelist India karrit":

Aitähh Ops, Pille, Andres, Antti ja Ave.. Kui ma neid pilte vaatan siis sulan. Väga hea karritoitude maailma avaja. Ootan juba retseptide katsetamist. Fäänsid retseptid!

Ülejäänud raamatud sobitasin endale kingituseks oma maitse järgi.

Esimesena peaks mainima väikese minisarja "Koolibrilt":

Anne Wilson "Klssikalised supid", "Hiina köök", "Tai köök"

Väga sisukate ja huvitavate retseptidega raamatud väga hea hinnaga. Enamus retseptidel on ka valmistamisest pildid. Ma ei oskagi rohem kiita, et 90 krooni taskusse, raamatupoodi ning siis maitsvaid toite koju proovima!

Sarjast "100 rooga":

Harri Ilves "Ahjuroad"

Angeelika Kang, Lia Virkus "Pastaraamat"

Kuigi ma ise pole eriline ahjupraadide tegija otsustasin selle raamatu

siiski osta. Ahjupraed on mõnusad sugulaste sünnadel ja pühadel, aga muidu selline meeletu loomaliha tarbimine pole väga minu teema. Samas, raamatus on ka retsepte kalast ja kanast siis kindlasti kunagi valmistan midagi selle järgi. Kuigi koju jõudes leidsin seal retseptid "küpsetatud tuvi" ja "röstitud tuvi" siis mul hakkas veits süda läikima aga olgu.. kleebin ned lehed rosinaga omavahel kinni...

"Pastaraamatust" leidub palju huvitavaid ja klassikalisi pastaretsepte. Pastade puhul on mul alati huvi pakkunud just need retseptid, mis ei hiilga oma rasvasuse ja süsivesikute hulgaga, kuid sellest hoolimata on maitsvad. Selles raamatust leidsin ka mõned taolised toidud, kuigi enamus pastasid raamatus on siiski hakkliha, koore ning erinevate juustudega üle kallatud. Muidugi inspiratsiooni saab, tuleb lihtsalt oma maitsele ümber kohandada.

Maria Zastsirinski, Roman Zastserinski, Igor Andrejev "Vene köök"

sarjast "Rahvus köögid":

Mõnus raamat, ilusad pildid ja klassikalised vene retseptid alates pelmeenidest lõpetadest seljanka ja pashaga. Kuna vene köök on meile ikkagi väga maitsev, lähedane ning kõik vajalikud toiduained saadaval siis on mõnus neid vahel ka kodus teha. Ikka ise tehtud pelmeenid ja pirukate vastu ei saa miski poe kaup.

Kokaraamat "Tuscany"

Itaalia, Toskaana maitseelamused. llus läikivate piltidega ja maitsvate ideedega kokaraamat, kaunistamaks minu väikest raamaturiiulit!

Pelmeenid!

Ise tehtud pelmeenidel on ikka ületamatult mõnus tegu ja nägu. Pelmeenide maitse saab kokku kombineerida enda lemmikvürtsidest. Kuigi nende valmistamine on lihtne, peaks nende tegemiseks varuma siiki mõned tunnid, seega üsna aeganõudev. Kui juba plaan on käed jahuseks teha, siis soovitavalt teha ikka suurem kogus korraga, sest pelmeene on ideaale säilitada sügavkülmas!
Retsepti leidsin retseptiraamatust "Vene köök" sarjast Rahvus Köögid. Enda maitse järgi lisasin veel juurde tsipa rohkem maitseaineid. Välja tulid super head!

Klassikaline pelmeenitainas:

1kg jahu
2tl soola
2 suurt muna
500 ml vett


Kalla jahu lauale ja jahu hunniku sisse tee väike auk, kuhu kalla sisse munad sool ja tasapisi ettevaatlikult vesi. Sega ja sõtku rahulikult kuni moodustub ühlane tainamass. Pane tainas toidukilesse ja vähemalt 30 minutiks külmkappi.

Pelmeenide täidis:
1 kg värsket kodust hakkliha (sea ja veisehakkliha segu)
1 sibul
3-4 küüslaugu küünt
2 tl soola
maitse järgi musta pipart
1/4 potti tüümiani
värsket peterselli
veerand riivitud muskaatpähklit
1 spl oliiviõli

Haki sibul, küüslauk ja kõik ürdid väikesteks tükkideks ning sega hakklihaga. Lisa sool, pipar, oliiviõli ja muskaatpähkel.

Lõika külmast võetud tainast 1/4 ning rulli see laual 2mm paksuselt laiali. Ülejäänud tainas pane kilesse ja kappi tagasi, et see ära ei kuivaks. (Kui lahti rullitud tükk on peleenide valmistamiseks ära kasutatud, siis saad külmast uue värske tüki rullimiseks võtta.)


Vajuta klaasiga (viina pits) tainasse ringikujulised augud. Ühe pelmeeni jaoks läheb vaja kahte tainaringi. Aseta alumisele ringile väike ports hakkliha täidist ja aseta siis peale teine tainaring. Suru ääred kahvliga kokku. (kui kokkuvajutatud ääred venivad liiga pikaks, siis vajuta tehtud pelmeenile peale veelkord sama klaas (viina pits), et eemalda liigne tainas.
Jätka pelmeenide tegemist, kuni täidis ja tainas on otsas.

Pelmeenide valmistamisel keeda neid umbes 4-5 min. Serveeri hapukoorega!